Kui elate koos kellegagi, kes põeb grippi, koroonat, või mõnda muud viirusnakkust, peaksite loomulikult teda füüsiliselt ja emotsionaalselt toetama, kuid samal ajal vältima ka ise nakatumist. Paraku seab haigega kokkupuutumine piiranguid ja koroona puhul ka eneseisolatsiooni kohustuse tervele perekonnaliikmele. Tuleb teada, et viirused levivad aerosoolide kaudu, mille välja hingates või rääkides õhku laiali paiskame. Seega ei tasu altkulmu vaadata perekliikme suunas, kes julgeb haigena köhatada, sest viirus levib ka peene, silmale nähtamatute veeosakeste kaudu. Seepärast on viirusest hoidumiseks äärmiselt oluline, et ruumis oleks värske ja puhas õhk.
Blogi
COVID-19 pandeemia alguses jagasid inimesed sotsiaalmeedias erinevaid strateegiaid ja võtteid, kuidas viirusesse nakatumisest pääseda ja tervena püsida. Küll anti näpunäiteid toidukaupade desinfitseerimise, maskide keetmise kui ka muude mitteteaduspõhiste võimaluste kohta, et enda ja oma lähedaste tervist hoida. Viimase aasta jooksul on aga uuringud näidanud, et viiruse pinnalekandumine on suhteliselt ebatõenäoline nakatumistee ning oluliselt suuremat ohtu kujutab õhu kaudu viiruse levimine.
Kaasaegsetes korterites ja eramutes tagab värske ja puhta õhu soojustagastusega sundventilatsioon, kuid endiselt on Eestis äärmiselt suur hulk kortereid ja eramuid, kus on kasutusel loomulik ventilatsioon, mille õhuvooluhulk on väike ning mis ei suuda tagada ruumi õhuvahetust ning puhastamist viirustest.
Kõige lihtsam, kuid mitte kõige rahakotisõbralikum võimalus sellisel juhul puhta õhu tagamiseks on ruumide tuulutamine akende kaudu. Saksa kütte- ja kliimaseadmete tootja Wolf on teinud uuringu, mille eesmärk oli mõista, kas ilma mehaanilise ventilatsioonita on võimalik tagada viirustest puhas õhk, kui aknaid regulaarselt lahti hoida. Selgus, et ka kogu aeg akende praokil hoidmisest selleks ei piisa. Uuringu tulemusel selgus, et aknad peaksid olema kogu aeg ja täielikult avatud ning seda eriti siis, kui ruumis viibib viirusnakkusega inimene. Mõistagi seab Eesti kliimas akna avamisele piiranguid väline temperatuur ning sellest tekkiv soojuslik ebamugavustunne. Kui ka vähene akende avamine ja tubade tuulutamine aitab kaasa õhuvahetusele ruumis, siis pidevalt ruumis viibiv haigestunud isik levitab viirusnakkust ka olukorras, kus aken on just suletud. Viiruse kontsentratsioon on küll madalam, kuid viiruse osakesed on ruumi õhus olemas.
Sellisel juhul on õhu puhastamiseks mõistlik kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, näiteks õhupuhasteid. Õhupuhastite toimemehhanismid jagunevad üldiselt nelja kategooriasse: filtreerimine, ultraviolettkiirgusega desinfitseerimine, elektriline ionisatsioon ja katalüütiline oksüdatsioon. Mõned neist tehnoloogiatest on olnud kasutusel aastakümneid, kuid tänase päeva põletavaim küsimus on: kas need aitavad vähendada koroonaviiruse levikut? Seni on välja selgitatud, et viiruse levikut kehvalt ventileeritud ruumides aitab piirata enim õhu filtreerimine.
Õhu filtreerimine on leviva koroonaviiruse tõkestamiseks kehvalt ventileeritud ruumides kõige levinum viis ning ka teadlaste poolt heaks kiidetud. Paljud seadmed põhinevad kõrge efektiivsusega tahkete osakeste HEPA (high-efficiency particulate air ehk kõrge efektiivsusega tahkete osakeste õhu) filtril, mille päritolu ulatub tagasi Teise maailmasõja aega, kui toodeti gaasimaske, millele olid paigaldatud need samad HEPA filtrid. Uuringud on näidanud, et HEPA filtrid võivad vähendada viirusnakkuste levikut, mistõttu on juba pikka aega filtreid kasutatud näiteks haiglates.
Koduses keskkonnas koroonaviirusest, aga ka teistest aerosoolsel teel levivatest viirustest, nagu näiteks gripist, hoidumiseks ja viiruste vaba õhu tagamiseks tasuks kaaluda õhupuhasti soetamist. Rääkides konkreetsetest Eesti turul olevates toodetest, siis näiteks Daikin on seni ainuke turul olevatest õhupuhastitest, mille efektiivsust koroonaviiruste vastu on uuritud laboratoorsetes tingimustes. Lille’i Pasteuri instituudi uuringute põhjal elimineerivad Daikini õhupuhastid kahe ja poole minutiga enam kui 99,98% inimese koroonaviirusest HCoV-229E. See viirus kuulub samasse perekonda SARS-CoV-2-ga, mis on praegu leviva COVID-19 pandeemia põhjustaja. Daikini õhupuhastitesse on paigaldatud eelpool mainitud elektrostaatilised HEPA filtrid, mis on kordades efektiivsemad kui tavalised filtrid. Pealegi Daikini õhupuhastite filtrid on 10 aastat hooldusvabad ehk õhupuhasti filtreid ei pea selle aja jooksul vahetama, ning filtrisse püütud kahjulikud ained lagundatakse spetsiaalse tehnoloogia abil. Daikini HEPA filtri eluiga on 10 aastat eeldusel, et seade töötab iga päev ja ruumis suitsetatakse 5 sigaretti päevas (selline arvestus vastab katsemeetodile, mis on Jaapani elektriseadmete tootjate assotsiooni standardis JEM1467).
Lisaks viirushaiguste vastu võitlemisele on Daikini õhupuhastitel ka ainulaadne Streameri tehnoloogia, mis võitleb eelkõige allergeenide vastu. See tehnoloogia lagundab ja eemaldab näiteks hallitusseened, lestad, õietolmu ja ebameeldivad lõhnad. Ainulaadne Streameri tehnoloogia hävitab viirused, purustades nende pinnavalgud ja hävitades need seejärel oksüdeerimise teel, nii et need muutuvad ebaefektiivseteks ja kahjututeks.
Daikini tootevalikus on õhupuhasti saadaval kahes versioonis: õhupuhasti ja ka hübriidina toimiv õhupuhasti-niisuti. Külmade ilmade saabudes langeb siseruumide niiskustase. Seda seetõttu, et külm õhk ei suuda hoida nii palju niiskust kui soe õhk. Ideaalne siseruumide niiskus talvel peaks olema umbes 45 protsenti. Kuid kuiv talveõhk võib õhuniiskust oluliselt langetada, 15 protsendini või alla selle. Sellega kaasnevad mitmed võimalikud mured, mis võivad mõjutada tervist, kodu ja mugavust. Niiskustaseme langemisega kaasnevad paljud probleemid nagu näiteks naha kuivamine ja selle ketendamine, töövõimekuse langemine, kuivus silmades, juuksed võivad muutuvad kuivaks ja hapraks.
Inimeste teadlikkus õhupuhastite vajalikkusest on aastate jooksul tõusnud. Seda näitab fakt, et 2019. aastast on õhupuhastite müük kasvanud 70% võrra ning suuresti on selle tõusu taga COVID-19 pandeemia. Üheks suureks plussiks õhupuhastite puhul on ka see, et neid on mugav paigaldada ning töötades on seadmel madal müratase. Daikini õhupuhasti on teiste turul olevate masinatega võrreldes üks vaiksematest müügil olevatest õhupuhastitest Euroopas, mille helirõhu tasemeks on mõõdetud 19 detsibelli.
Õhupuhastid ei saa viiruste levikut täielikult kõrvaldada, kuid aitavad nii koroonaviiruse kui ka teiste õhu teel levivate viirushaiguste levikut vähendada. Koroonahaige perekonnaliikmega ühe katuse all elades tasub silmas pidada ka paljuräägitud klassikalisi rahvatervise meetmeid – pesta ja desinfitseerida käsi ning hoida haigega distantsi. Kui tulebki ette hetk, mil peab koroonahaige inimesega ühe katuse all olema, siis meie parim soovitus mitte haigestumiseks on hoida oma kodus või siseruumis olev õhk puhta ja ohutuna kasutades õhupuhasteid.
Artikkel on avaldatud:
POSTIMEES • 6. DETSEMBER 2021
