Euroopa soojuspumbaturg on viimase kümnendi kiireimalt kasvanud puhta energia sektor. 2024. aastal oli Euroopas kasutusel juba üle 25 miljoni soojuspumba, mis säästsid tarbijatele hinnanguliselt 5,4 miljardit eurot aastas gaasiimpordilt ja vähendasid CO₂ heidet ligi 72 miljoni tonni võrra sama palju, kui 50 miljonit autot Euroopa teedelt kaoks. Soojussektori elektrifitseerimine ei ole seega ainult keskkonnaeesmärk, vaid eelkõige majanduslik võimalus, tuues tarbijatele väiksemad arved ja ettevõtetele uue turu.

Olukord Euroopas

Tanel Lillesaar

Euroopa Soojuspumba Liidu turuanalüüsid näitavad, et Eestis on soojuspumpade kasutamine Euroopa keskmisest kõrgem. 2024. aastal müüdi umbes 11 000 seadet ja kokku on meil umbes 351 pumpa 1000 majapidamise kohta. Soomes on sama näitaja juba 524, ehk igal teisel kodul on soojuspump. Eesti on seega Soomest veel ligi poolteist korda maas, kuid just see loob ettevõtjatele kasvuruumi nii seadmete müügis kui ka hoolduses.

Oluline tarbijale

Tarbijale tähendab üleminek elektrilisele küttele väiksemaid ja stabiilsemaid arveid. Kui soojuspump paigaldatakse hästi isoleeritud majja, võib küttekulu väheneda koguni 40–60%. Lisaks tõstab energiasäästlik küttesüsteem kinnisvara väärtust ja annab rohkem kindlust pikemateks aastateks.

Soojuspumbad aitavad ka elektrivõrku, neid saab juhtida nutikalt, tööle panna soodsama elektri ajal ja siduda päikese- või tuuleenergia tootmisega. Näiteks HeatAdapt börsimoodul võimaldab automaatset juhtimist börsihinna alusel, ajastades kütmise, jahutuse ja tarbevee tootmise soodsama elektrihinna tundidele, arvestades samal ajal päikesepaneelide toodangut ning võrgu koormust.

Heaks näiteks on üks maailma suurimaid Aasia päritolu soojuspumpade tootjaid Midea, kelle seadmed on kättesaadavad ka Eestis. Nende kaasaegne õhk-vesi soojuspump töötab usaldusväärselt kuni –25 °C välistemperatuurini ning pakub sooja tarbevett kuni 80-85 °C.

Investeering tulevikku

Soojuspumba esmane investeering võib olla perele või ettevõttele suur väljaminek, kuigi hilisemad kulud vähenevad. Riiklikud ja Euroopa toetusmeetmed, näiteks KredExi kodutoetused, väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus, kortermajade rekonstrueerimistoetus või ettevõtete energiatõhususe programmid muudavad ülemineku jõukohaseks. Kõige olulisem on aga see, et elektri hind oleks tarbijale konkurentsivõimeline, seda saab tagada nutikate tariifide ja õiglasema maksusüsteemiga.