Clementinenthali suvemõis Kadriorus

Ajalooline suvemõis Kadriorus.

Tallinna suvemõisate algus jääb keskaega, kui väljapoole linnamüüre hakati rajama linnakodanike ja Toompea elanike aedu. Uusi ja vanu suvemõisasid nimetati keisri eeskujul naisenimedega. Nii tekkisid kaardile Annenhof, Natalienthal, Clementinenthal ja Luisenthal.

Clementinenthal suvemõis rajati 19. sajandi esimesel poolel Georg Arnold Eggersi poolt. 1840 valmis mõisas moodne lubjapõletusahi, mis töötas uudse tehnoloogia järgi, turbaküttega. Selles lubjaahjus põletati lubjaks enamus Uuslinna (Neustadt) Põhja majaka lähistel asunud mereväekasarmute lammutamisel saadud paest. 1880 liideti Clementinenthaliga seni eritingimuste alusel kasutada olnud Hundikuristiku (Wolfschlucht) piirkond. Oma nime oli see kaunis paik saanud Carl Maria von Weberi ooperi „Nõidkütt“ järgi, mis oli 1820. aastatel Tallinnas väga populaarne. Hundikuristiku ehteks oli juga. Maaala kasutamise üheks tingimuseks oli nõue, et joa ümbrus peab olema avatud kõigile soovijatele. 19. sajandi lõpus jagunes Clementinenthal mitmeks väikseks suvemõisaks või suvituskrundiks. Praeguseni on alles ilus puithäärber Joa tn 2 krundil.

Tänapäeval tegutseb ruumides tuntud arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ, mis on alguse saanud juba 2001 aastal. Ettevõtte teenuste hulka kuuluvad arhitektuurne projekteerimine, sisearhitektuur, BIM projekteerimine, maastikuarhitektuur jms. Viimaste tööde hulgas on: Sisekaitseakadeemia peahoone, Tartu Ülikooli IT keskus, Öpiku maja, Pirita tee 26 korterelamu ja palju muud.